Eesti kirjakeele sõnavara ajaluguKonspekt
Sügis 1997, õppejõud Birute Klaas - Ajalooline leksikoloogia - aine ja ülesanded
- Mis on etümoloogia?
- Kuidas jagunevad sõnad moodustusviisi alusel?
- Eesti keele sõnavara uurimise ajalugu. Tähtsamad eesti keele sõnavara uurijad ja nende põhiteosed
- Etümoloogiasõnaraamatud (ungari, soome, komi, eesti)
- Eesti keele sõnavara päritolurühmad
- Nostraatilise keeleperekonna hüpotees
- Protoeuroopa laentüvede hüpotees
- Uurali tüved eesti keeles
- Soome-ugri tüved eesti keeles
- Soome-permi tüved eesti keeles
- Soome-volga periood
- Soome-lapi ehk varaläänemeresoome tüved eesti keeles
- Läänemeresoome tüved eesti keeles
- Eesti ja tundmatu päritoluga tüved eesti keeles
- Tehistüved eesti keeles
- Indoeuroopa ja indoiraani laentüved eesti keeles
- Balti laentüved eesti keeles
- Germaani laenud
- Slaavi laenud
- Läti laentüved eesti keeles
- Alamsaksa laentüved eesti keeles
- Saksa laentüved eesti keeles
- Rootsi laentüved eesti keeles
- Vene laentüved eesti keeles
- Soome laentüved eesti keeles
Tagasi sisukorda Ajalooline e. diakrooniline leksikoloogia käsitleb sõnade ajalugu, päritolu ja sõnade muutumise põhjusi. Tegeleb: - omasõnavara e. genuiinse sõnavara uurimisega;
- laensõnavara uurimisega.
Ajalooline leksikoloogia tegeleb sõnade päritolu e. etümoloogiaga. Vaatleb küsimust, kust on sõna eesti keelde tulnud. Eesti keeles on umbes 300-400 tuhat sõna. Igapäevases kõnes kasutatakse u. 50 000 sõna, väiksema haridustaseme puhul isegi ainult 20 000. Sõnavara uurimise algüksus on lihttüvi e. lekseem. Lihttüvesid on eesti keeles u. 6000 (ÕS, v.a. uuemad võõrsõnad). Võrdluseks: soome keeles u. 10 000.
Tagasi sisukorda Etümoloogia on sõna päritolu õpetus, ta vaatleb sõna päritolu ja ta sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogid on sõnavara ajaloo uurijad. Etümoloogia ei tegele sõnade tekkelooga.
Tagasi sisukorda - lihttüvi e. lekseem
- tuletis
- iseseisvunud muutevorm
- liitsõna
- tõlkelaen (näiteks soome keeles ylioppilas - üliõpilane, tähendusnihe, sm. gümnaasiumiõpilane)
Lihttüved võime omakorda jagada järgmiselt: - omatüvi e. genuiinne tüvi (enamasti olid kahesilbilised, kaugemas minevikus võisid lihttüve lõpul olla ainult vokaalid -a, -ä, -e. Edasi sekundaarsed lihttüved).
- laentüvi - kust sõna on laenatud?; saamislugu ei suudeta sageli seletada, tähenduslikud nihked, näiteks härg - leedu sõnast <zirgas - hobune; kübar - soome < kypärä - kiiver
- onomatopoeetilised, deskriptiivsed - peegeldavad reaalsusega seotud aistinguid. Helitaju - onomatopoeetilised (näiteks särisema - annab edasi häält, mis tekib). Muud aistingud - kirjeldavad e. deskriptiivsed (näiteks värisema)
- keelelise arengu tulemus, näiteks: kanda <kane - minema
- tehistüved - kõneleja on teadlikult või mitteteadlikult loonud uusi tüvesid, Aavik on pakkunud eesti keelde üle 200 uue tüve, püsima jäänud neist alla 100. Valik subjektiivne.
Tagasi sisukorda EtümoloogidEtümoloogid - sõnavara ajaloo uurijad (Paul Ariste, Julius Mägiste, Tiit-Rein Viitso, Paul Alvre, Huno Rätsep, Lembit Vaba - praegu Eestis kõige vingem etümoloog). UurimisetapidTeaduseelne käsitlus. Vanad grammatikad on püüdnud seletada sõna päritolu. Göseken 1660, 100 saksa keelest pärineva sõna seletus ld.k. gr. 18. saj. esines harrastusena, mõisnike huviobjekt. 1732 A.Thor-Helle "Eesti keele grammatika" - vene ja saksa laensõnade loend. 1843 Ed. Ahrens - eesti keele etümoloogiline sõnaraamat - esimene katse e. k. etümol. sõnaramatut välja anda. Analüüsivad monograafiad.- V. Thousenilt: germaani laenud 1869; balti laenud 1890;
- M.Veske - slaavi-soome keelte suhted (ei erista balti ja slaavi laene);
- Mikkola - slaavi laenud 1894 (jätk Thomseni suunale, balti ja slaavi laenud eraldi);
- Kalima - balti laenud 1936, slaavi laenud läänemeresoome keeltes 1952;
- Kõigis neis on ka eesti keele näiteid.
- Ariste - eestirootsi laensõnad eesti keeles 1933;
- Must - Vene-Eesti suhete kajastusi lõunaeesti sõnavaras 1954;
- Mägiste - vanad vene laensõnad eesti kirjakeeles, Lund 1962;
- Liin - alamsaksa laensõnad 16.-17. saj. eesti kirjakeeles 1967;
- Jõgi - inglise päritolu sõnad eesti keeles, 1971.
Eesti keele sõnavara uurimise põhijooni- Üksikuuringud - ühe sõna tähenduse leid. Näiteks Viitsolt: laps <lopsys (ld. häll) - balti laen.
- Monograafiad - ühte teatud laenurühma puudutavad uurimused. Eestis puudub monograafia omasõnade kohta. Näiteks: alamsaksa laene uuris Ariste.
- Üldistavad ülevaated sõnavara päritolust. Näiteks Mägistelt: Helsingi ülikoolis anti tema saksakeelsete lõpetamata käsikirjade põhjal välja ülevaade(1982-83). Alo Raun, Torontos, 1982 "Eesti keele etümoloogiline teatmik ", mis sisaldab umbes 5000 sõna.
Üldistavad ülevaated- Saareste - Kaunis emakeel 1952, Lund. 6000 tüve, jaotatud alarühmadesse, detailne liigitus. Omasõnavara on ühes rühmas ja liigitamata.
- Raun 1981
- Ariste - Keelekontaktid, 1981. Peamiselt laenudest, omasõnavara ei käsitle.
- Rätsep - Eesti kirjakeele tüvevara päritolust (KK 1983/10). On võtnud aluseks ÕSi lihttüved ning liigitanud need (esimene katse liigitada omasõnavara esinemise järgi sugulaskeeltes).
Tagasi sisukorda Etümoloogiline sõnaraamat - sisaldab vasteid sugulaskeeltest, lisatakse tähenduserinevus, vastete ühine algvorm. Laensõna puhul märgitakse keel, selle vaste. Vanema laensõna puhul lisatakse vasted sugulaskeeltest, tähenduserinevused. Etümoloogiasõnaraamatud- ungari, komi, soome, eesti, mari, mordva (loend ilmumise järjekorras. Eesti käsikiri on trükki antud autori (J.Mägiste) tahte vastaselt, postuumselt, ta ei saanud ise ka parandusi teha).
Omasõnavara etümoloogilised sõnaraamatud:- Josef Budenz, Ungari-ugri võrdlev sõnaraamat 1873-1881
- Otto Donner, Soome-ugri keelte võrdlev sõnaraamat 1874
- Kollinder, Soome-ugri keelte võrdlev sõnaraamat
- Rédei (peatoimetaja), Uralisces etümologisches Wörterbuch 1986-88
Ühe keele etümoloogilised sõnaraamatud:Ungari: - 1914-35 (17 vih-1/4); 1967-76 (3 köidet, 3500 lk)
- Ungari keele ajaloolis-etümoloogiline sõnaraamat
- Ungari sõnavara soome-ugri elemendid 1967-78
Soome: - E. N. Setälä, Y. Toivonen 1955 (1. köide) Suomen kielen etym. sanakirja (6. köide, 1987)
- E. Itkonen, A. Joki, R. Peltoa
- Kaisa Häkkinen Etymologinen sanakirja (1987) - suhteliselt väikese mahuga - 100 sagedamini esineva sõna etümoloogiad. Väga populaarne.
Komi - 1970 (vene keeles). Omasõnad, puuduvad uuemad vene laenud jm.
Eesti eeltööd - J. Jõgever, A. Saareste, P. Ariste. Alustati enne sõda. 1944 emigreerusid põhitegijad Rootsi, jätkas Ariste, kes kaasas üliõpilasi. 1965.a. peahoone põles ja kartoteek hävis. Mägiste alustas Lundis oma käsikirja koostamist (arvestas Wiedemanni ja ÕSi), kuid suri enne väljaandmist. Käsikiri 1967-77. Seisis tükk aega.
- 1982, Helsingi, Estnisches Etymologisches Wörterbuch (12 köidet)
- 1982, Toronto, Alo Raun, Eesti keele etümoloogiateatmik (3800 märksõna)
Tagasi sisukorda Võime jagada kolmeks: - omasõnavara
- laensõnavara
- võib eraldi välja tuua tehistüved (napilt 1 %)
(võõrtüved - jätame kõrvale, nendega ajalooline leksikoloogia ei tegele) Eesti keeles on omatüvesid 6-12% rohkem kui laentüvesid. Võrreldes teiste keeltega on eesti kirjakeel oma- ja laentüvede suhte poolest üsna keskmine keel. Omatüved (alates vanematest)- nostraatilised tüved - leidub vasteid nii soome-ugri keeltes kui ka euroopa keeltes
- uurali (u. 120)
- soome -ugri (u. 270)
- soome - permi (u. 100)
- soome - volga (u. 130) *soome - mari *soome - mordva
- lapi e. varaläänemeresoome (u. 130)
- läänemeresoome (u. 350)
- läänepoolsed läänemeresoome (u. 400)
- eesti + tundmatud tüved (u. 600)
- tehistüved (u. 55)
Laentüved- indoeuroopa
- indoiraani u.30-40
- eelbalti
- eelgermaani -> indoeuroopa murded
- protoeuroopa u. 50
- balti u. 150
- germaani u. 380 *varagermaani *germaani *skandinaavia (rootsi keel polnud veel iseseisev)
- vanaslaavi (üksikud)
- vanavene (u. 60)
- läti (u. 40, murretega 200)
- alamsaksa (u. 750, murretega 1000)
- rootsi
- vanarootsi
- uusrootsi u. 140
- vene (u.350)
- ülemsaksa (u. 800) *saksa *baltisaksa
- soome (u. 90, tuletisi 600-700)
- heebrea-juudi (u. 10; näiteks: jaana(lind))
- mustlaskeel (üksikud; näiteks: manguma)
Tagasi sisukorda Taani teadlane Pedersen püstitas hüpoteesi, mille kohaselt maailma keeled (euroopa, aasia) on oma olemuselt sugulaskeeled, arenenud ühest kindlast keelepuust. Peaksid olema ühised sõnad. Näiteks: indoeuroopa (inglise, vene, saksa); ungari (eesti, soome); alai (türgi, tatari, mongoli); kartali (gruusia, tamili); semi - hami (akkadi, heebrea, etioopia) 60.aastatel oli see moes. Avaldati nostraatiline sõnaraamat; 350 tüve, 131 eesti vasted olemas. Viimastel aastatel taas arvestatakse sellega. Ühine algkeel 3000 - 2000 a.eKr. Ühise keele vastu räägib laenude võimalus. Keelte alal esineb ka struktuurialaseid sarnasusi (näiteks traviidi ja eesti sarnasused - pikkade, lühikeste häälikute opositsioon; vokaalharmoonia (eesti keelest nüüdseks kadunud)).
Tagasi sisukorda Küllaltki oluline osa läänemeresoome tüvedest võib olla laenatud enne läänemeresoomlaste tulekut Läänemeremaid asustanud põliselanike keeltest - keeltest, mis pole säilinud, millist pole kirjalikke teateid ja millel ei näi olevat praeguses Euraasias ka sugulaskeeli. Seda hüpoteesi propageeris ja arendas Paul Ariste, kes nimetas neid keeli protoeuroopa keelteks. Seni on välja pakutud ligi 50 oletatavat protoeuroopa tüve, kuid pole ikkagi konkreetseid kriteeriume protoeuroopa laenude eraldamiseks läänemeresoome keelte tüvevarast.
Tagasi sisukorda Päritolu aeg: 4000-5000 eKr. Alles umbes 120 tüve. Kõige vanem eesti keele omatüvede rühm. Võime leida vasteid samojeedi keeltes. Peegeldavad kiviaja inimest - korileja, kütt, tunneb natuke metalli, valitseb matriarhaat. - Somaatilised sõnad - seotud inimese või looma kehaga või sellega seotud tegevusega (füsioloogiline tegevus). Näiteks: keel, kõrv, luu, maks, põlv, põsk, silm, muna, neelama, pala, sulg, kõrv <*korva <*kov/ra, pala - algselt nii noomen (suutäis) kui verb (neelama), sulg <tul/ka
- Üldised loodussõnad - juga (suur jõgi), päev (päike <*päivükäinen), kaja, kuu, lumi, soo <*too (järv).
- Taimed - kuusk, kõiv, mura/kas, puu, süü.
- Loomad - kala, küü, sisa/lik.
- Tuli - tuli, süsi, kus/tuma <*kups, katk (algselt suits).
- Eluase - parv (sammasait).
- Liikumine - suusk, sõudma <*sai-ta
- Elatise hankimine - nool, nõudma (võrke nõudma; algselt: metslooma jälitama, küttima), peksma (algselt loomanahka töötlema, parkima), punuma, vask
- Riietus - vöö
- Mõõtmine - süld < süli
- Aastaajad - suvi
- Perekond - naine <*nai - ne
- Suhe jumalaga - elama, koolma, kalm (surm, surnu), vägi (vaimne vägi, jõud).
- Inimesele omane - nimi, sala (nii salaasi kui varastama).
- Arvusüsteem - kaks, viis.
- Koht - ala, üla, vasak, parem, esi <*eti, taga <*taka, möö-, vii-.
- Pronoomenid - see, too, ke-, mi-, ku-, me, te.
- Verbitüved - minema, tulema, tundma, ujuma, kaduma, pelgama, mõskma, e- eitusverbina (omane paljudele keeltel N: indoeuroopa).
Tagasi sisukorda Päritolu aeg 4000 - 3000 eKr. Tüvede hulk ligi 300. Siia rühma kuuluvad tüved, millel on sugulasvasteid vähemalt ühes ugri keeles, kuid mitte samojeedi keeles. Viidet põllumajandusele ei leia. Piirid seavad Uurali mäed oma loomastikuga. - Somaatilised sõnad: aju (tähistas koljut), üdi (tähistas aju), hing (tähistas suust tulevat hingeõhku), puna (karv, hiljem tähendus muutunud), pea (pea, ots, lõpp), pii (hammas), sapp (kala sapp), vats (kõht), seba (kael). *pii, seba - asendunud hiljem balti laenudega.
- Loodussõnavara: aru (kuiv heinamaa), jää;, kasi (kevadine niiskus), koi (päeva algus, päikesetõus), pinnavormina voor; Taimed - paju, pihl, kask, mari, pohl (omane põhjamaadele), lüli ja keri tähistasid mõlemad puukoort või niint, kamar (puukoor); Loomad - rebane, nugis, siil, utt (ei teata, keda tähistas), hiir, koje (tähistas algselt isast looma), koi (esimene meest, inimest tähistav sõna; näitab matriarhaadi üleminekut patriarhaadiks); linnud - püü, mõtus, sõkas (veelind), joutsev (luik), vares, pääsuke (nimetus tekkinud pääsukese laulu matkides), kalad - säga, säinas, särg (järve- ja jõekalad), putukad - täi, kusilane (sipelgas), koi (koiliblikas, võib olla laenuline).
- Ehitusalased sõnad: koda, küla (tähistas üht talu).
- Tuli, toiduvalmistamine: palama (põlema), küdema (tuld tegema), pada, leem, või (kalarasv), väits, vestma, sau (kepp).
- Kehakatted: sõba (peale visatav pealisriie)
- Arvud: arvatavasti oli tegemist kuuendsüsteemiga, üks, kolm, neli, kuus.
- Usund, religioon - nõid (ühiskonna juht), ise (varihing; hiljem germaani "vari"), ilm (taevas), ilmarine (taevaline).
- Aastaajad - talv, sügis, tõug (kevad) vrdl. soome mai - toukukuu, kevadkuu, voos (aasta), iga
- Meesliini väljendavad sugulusterminid - isa, poeg, küdi (mehevend), kond (ühiskondlik üksus suurpere).
- Omadusi väljendavad sõnad - valge (pimeduse antonüüm, mitte värvus), hahk (valge värv), ena (suur olemine), uus, sepp (omadus olla meister, osavuse väljendamine).
Tagasi sisukorda Soome-permi tüved on need, mille kaugemad vasted leiduvad permi keeltes, s.o. komi ja/või udmurdi keeles. Selliseid tüvesid on eesti keeles umbes 55-141. - Somaatiline sõnavara: (vatsa asemele, hiljem kõrvale) kõht; kõri; säär; turb, turba (huul)
- Loodussõnavara: koop (koobas), põrm (muld, maa), sõnnik
- Taimed: peda (mänd), kuslapuu, oks, pähkel, kiud (otsene seos "kuduma" verbiga, ilmselt osati kangast kududa, algselt riiet valmistada).
- Loomad: peni (koer), majavas (kobras), orav, kotkas.
- Ehitussõnad: rehi (elamu, elupaik), räppen (suitsuauk, vrdl. räpakas, räpane; seotud nõoga, suitsuga).
- Toit: pürss (leib; ei tähista siiski leiba praeguses mõttes).
- Riietus: kuduma (lihtsakoelise kudumi valmistamine)
- Jaht, kalapüük: amb (noolega laskmine), mõla, õng (vrdl. õnn - tähistas algselt kala- ja jahisaaki)
- Sugulusnimetused: äi (omadus olla suur), äike (vanaisa).
- Usund: ilm (kaheldakse, vrdl. eelmine).
- Omadused: para (hea), vana.
- Pronoomenid: need, nood.
- Geograafia, ruumilisus: lõuna (lõunakaar, päevapoolus).
- Psühholoogia: meel (mõistus).
Tagasi sisukorda Kaugemad sugulasvasted on volga keeltes, s.o. mari ja/või udmurdi keeles. Kokku umbes 100-150 tüve. - Somaatiline sõnavara: selg, koon, käpp, vaim (füüsilise ja psüühilise keskus, süda).
- Loodussõnavara: kevad (tõrjub kõrvale sõna "tõug"), täht (igasugune märk looduses), järv, haab, saar, tamm, vaher, sarapuu, õlg (õle, kõrrelise, kõrs; võib pidada vihjeks põlluharimisele).
- Loomad: lehm (mordvas tähendab hobust, võis olla üldiselt "veoloom"), siga (võib tähistada ka metssiga) - need sõnad ei pruukinud tähendada seda, et esines karjakasvatus; pett, jahvatama, otto (karu, adjektiiv "kare" tähistas karu karva), kurg, kurvits, parm, sääsk.
- Toit, olme: keema, hiil (süsi, vrdl. hiilgama), sau (suits), käis (käus, vrdl. käsi), piir (tara, tõke)
- Liiklus: vene (esimene paati märkiv sõna; oletus: seotud verbiga "venitama"; ühepuupaadi tegemine)
- Sugulust märkivad sõnad: lell (isa vend)
- Usund: jumal (võimalik, et seotud verbiga "lummama")
- Omadusi märkivad sõnad: aher (maa, mis on viljatu), jahe, kõva, süva (sügav)
- Verbid: kargama, pesema (algselt mõskma), püsima, lüpsma.
Tagasi sisukorda Need on sellised tüved, millele leidub sugulasvaste lapi keeles, kuid puudub kaugemates soomeugri keeltes, sellised sõnad olid olemas vähemalt 3000 aastat tagasi. Soome-lapi tüvesid on eesti kirjakeeles umbes 150. Näited: ilves, vihm, sammal, org, vili, põõsas, põud, õnn, veli, ime, luule-, taga, tõsi, nälg, küll.
Tagasi sisukorda Läänemeresoome tüvedeks loetakse kõik tüved, millel on sugulasvasted kas kõigis läänemeresoome keeltes või vähemalt karjala ja vepsa keeles, kuid puuduvad lapi keeles ja kaugemates soomeugri keeltes. Need tüved pidid olemas olema vähemalt hilises läänemeresoome algkeeles I at eKr, kuid lapi keel oli juba eraldunud. Läänemeresoome tüvesid on eesti kirjakeeles umbes 600-800. Näited: - Loodus, loomad: põder, oja, udu, hobu, mänd
- Abstraktsed mõisted: kõne, sõna
- Aeg: aeg, eile
- Ühiskond: laps, rahvas, linn
- Esemed: nuga, king
- Adjektiivid: julge
Tagasi sisukorda Vasted naaberkeeltes (peale vadja keele) puuduvad ja neid pole ka tunnistatud laensõnadeks teistest keeltest. Kokku selliseid tüvesid umbes 1100. Rühma võib jagada kaheks: onomatopoeetilis-deskriptiivne tüvevara ja muud sõnatüved. Viimaseid kokku umbes 450 tüve, sinna hulka kuuluvad näiteks: räni, roie, salk, vide-, jäära-, ila, aas, lubi, lõhn, kaan, kesv, ürp jne. Onomatopoeetilis-dekriptiivsed; kokku umbes 650. Loodud eesti keele kujunemise käigus.
Tagasi sisukorda Tehistüved on teadlaste poolt loodud keele efektiivsemaks muutmise eesmärgil. Vene keelest näiteks võetakse pikkadest sõnajärjenditest paar esimest silpi. Näiteks: kolhoos. Johannes Aaviku poolt loodud sõnu: Aavik on pakkunud eesti keelde üle 200 uue tüve, püsima jäänud neist alla 100. Valik subjektiivne. Näited: veenma - veenda - veena (1914), roim (roimar), laip, kolp, relv, ese, süüme, mõrv, ulm, siiras, range, sulnis, nõme, taunima, naasma, reetma, embama; konsonant + pikk vokaal + lda, nda Esimeseks uusloojaks Hans Tiismann 1829-1886. Pakkus välja hulgaliselt uusi sõnu, näiteks: klooster-kihmik, kindlus-mugar, altar-kirge, võitma-milluma. Neist ükski ei tulnud kasutusele, kuna ei leidnud nn. "tühja auku". Need sõnad ei assotseerunud millegagi. Moodustusviisid: - Alternatsioon - olemasoleva tüve reeglipärane teisendamine
- Kombinatsioon - tüvi on hääliku kaupa loodud (N: 24 sõna Aavikult)
- Kontraktsioon - sõna kärpimine, lõikamine (vahelt, lõpust). Näited: jõmpsikas - jõmm - jõmmelgas, greip, jaam.
Sõnaloome 1960 - 80: eirama, eramu, etlema, kõlar, külmik, meetmed, meene, siirdama, teave, teismeline, teler, üllitis, ärandama, levimuusika, süvamuusika, taies, rula.
Tagasi sisukorda Neid laentüvesid on eesti kirjakeelde jäänud vähe - 23-43. Need laenud võeti paari aastatuhande jooksul (3000-1000 eKr) soome-ugri, soome-permi ja soome-volga algkeelde lõuna pool elanud indoeurooplastelt, kes alguses kõnelesid esialgu indoeuroopa ja hiljem indoiraani algkeelt. Paljud sõnad viitavad sellele, et minevikus toimus tihe vahetuskaubandus lõunanaabritega. Näited: mesi, sool, osa, sada, põrsas, varss, sarv, puhas, vasar.
Tagasi sisukorda Vanem osa tuli läänemeresoome algkeelde balti algkeelest II a.t lõpul eKr. Balti laene on kirjakeeles umbes 100-150. Näited: hammas, hani, hein, hernes, hõim, oinas, puder, põrgu, ratas, seeme, sein, mets, luht, sõber, tuhat, vagu, regi, vill, veel, kael, kirves, laisk jne. Balti laenude seas on palju eesti keele põhisõnavarasse kuuluvaid tüvesid, mis näitab, et olid olulised baltipoolsed mõjud läänemeresoomlaste karjanduses, põllunduses, liikluses ja ehituses.
Tagasi sisukorda Päritolu aeg: I-II a.t. - 13. sajand. Umbes 4,86-7,17%. Germaani laene on üle kahe korra rohkem kui balti laene. Uurijad: W. Thomsen, E. N. Setäla, Colinder, Jorma Koivolehto, Tette Hofstra, Liisa Hahmo. - Põllundus, karjandus: agan, ader, humal, juust, kana, kaer, rukis, lammas, leib, põld
- Merendus: aer, mõrd, laev, noot, puri
- Metallid: kuld, raud, tina
- Majapidamine: sukk, katel, küünal, taigen
- Kaubalis-rahalised suhted: kuningas, laen, luna, raha, rikas, vald
- Loodus: kalju, kallas, rand
- Muud: armas, taud, kaunis, sidesõna ja
Tagasi sisukorda Slaavi laenudeks peetakse muinasvene keelest või mõnest muust vanemast slaavi keelekujust saadud sõnatüvesid. Neid on eesti kirjakeelest 54-75. Uurijad: Mihkel Veske 1890, Jooseppi Julius Mikkola 1894, Jolo Kalima 1952, Julius Mägiste 1962 Slaavi laenud osutavad mõjutustele põlluharimise (sahk, sirp) ja kaubanduse (turg, teng(+elpung)) alal, samuti kokkupuutele ristiusuga (pagan, papp, rist, kasukas (=missarüü)).
Tagasi sisukorda Pärit umbes 6.-7. sajandist. Kirjakeeles on läti laene vähe (umbes 40), enamik neist on jäänud lõunaeesti ja saarte murretesse (umbes 250). Näiteks: kanep, lääts, magun, udras, kõuts, palakas, lupard, harima, kukkel, vanik, laabuma, kauss, mulk, pastel. Läti laentüvesid eesti keeles käsitleb põhjalikult L. Vaba teos "Läti laensõnad eesti keeles" (Tallinn, 1977).
Tagasi sisukorda Eesti kirjakeele kõige suurem laensõnade rühm. On tulnud eesti keelde, mitte enam läänemere-soome keelde. Pärinevad keskalamsaksa keelest, mida kõnelesid Eestimaa vallutanud ristisõdijad ja nende järel siia tulnud vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised. Neli sajandit oli see keele ka Eesti- ja Liivimaal ametlik keel. Kujunes omaerre alamsaksa murre, kust pärit ka enamik laene. Alamsaksa laentüvesid on eesti kirjakeeles 771-850 (14-15%!). Helga Liin 1967 "Alam-saksa laensõnad 16.-17. saj. kirjakeeles" Näited: - Somaatilised - kool, neer, ribi
- Loodus - kruus, torm
- Taimed - kõrvits, peet, salat, petersell, münt, köömen, loorber, palm, tamm, roos, ploom
- Toit, nõud - köök, kruubid, kringel, pannkook, pekk, prantssai, sült, vorst, õli, tärklis, pruukost, kruus, pann, pütt, korv, lähker, toober, tuli, lamp, lühter
- Riietus - käärid, teljed, vokk, lõuend, samet, siid, vilt, kuub, kört, loor, müts, mantel, püksid, vammus, nööp
- Ehitus - hoov, häärber, kelder, kemmerg, korsten, ruum, saal, tall, vöörus, hammer, hing, höövel, kellu, kapp, pink, tool, trepp, vall, võlv
- Jaht, sõda - jaht, jääger, kants, kütt, laager, lahing, piir, püss, tääk, vaht
- Ristiusk - altar, ingel, jünger, psalm, prohvet, salm, preester, troost, pihtima, vöörmunder, piiskop, sant
- Ühiskondlikud suhted - preili, memm, mats, härra, proua, kelm, narr, naaber, kuller, laat, selts, krahv, kadakasaks, arst, pidal, plaaster
- Kaubandus - hangeldama, tingima, kortel, matt, toll, vaagima, viht, üür, paar, tosin, veerand
- Aeg - näärid, reede, tund, vastlad
- Merendus - ankur, kiil, tüür, praam, madrus, pootsman, kotermann, loots, kipper
- Ajaviide, haridus - kaart, kool, kunst, maller, maalima, paber, trükkima, uurima, trumm, tantsima, piip, vilepill, pasun
- Adverbid - just, topelt, väärt
Tagasi sisukorda Laensõnadest eesti keeles on saksa laene umbes 500 sõna. On tulnud eesti keelde, mitte enam läänemeresoome keelde. Saksa laenude all mõistame ülemsaksa keelest tulnud laene. Osa saksa laene (umbes 55) on baltisaksapärased. - Somaatilised sõnad: larhv, lokk, seitel
- Taimed: kastan, pappel, kirss, jasmiin, jorjen, kartul, tulp, vihk
- Loomad: ahv, auster, kalkun, siisike, miisu, mops, taks, kits, vau, viidikas, nepp, pistrik
- Toit: klimp, kops, kotlet, kompvek, supp, tort, viiner, soust, vahvel, vürts, vein
- Riietus: jope, kittel, kampsun, kleit, vest, lips, värvel, sall, pluus
- Ehitus: kamin, pliit, käär(kamber), sahver, latter, kabel, palat
- Sisustus: pult, sohva, leen, kummut, kardin, sahtel
- Olme: uur, klade, klamber, latern, sihverplaat, silt
- Ametid: opman, oober, tisler, tudeng, velsker, virtin, autvärk, aadlik, kärner, kilter, kutsar, (*ersats, lärm, oksjon, krempel, klats)
- Adjektiivid: krehvtine, hull, liiderlik, napp, noobel, ontlik, plass, tumm, tramm (pingul)
- Verbid: kleepima, matsima, klantsima, mehkeldama, sahkendama, rehkendama, trimpama, pummeldama, praalima, turnima
- Hüüdsõnad: ahoi, proosit, hurraa, hopp, hallo
Tagasi sisukorda Rootsi laenud jagunevad kahte ossa: eestirootsi ja riigirootsi laenud. Esimesed pärinevad 13. saj. lõpul Lääne-Eestis elanud eestirootsi murret kõnelenud rootslastelt, riigirootsi laenud tulid Eestisse 16.-17. saj., kui Eesti kuulus Rootsi võimu alla. Rootsi laene on eesti kirjakeeles 100-150 (1,9-2,67% kogu tüvevarast). Näited: kratt, kroonu, kuunar, julla, pagar, näkk, plasku, solk, tasku, räim, tünder, moor, puldan. Rootsi laenud viiitavad sealpoolsele mõjudele kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis.
Tagasi sisukorda Vene laenusid on eesti kirjakeeles umbes 350. Vene laenude saamise allikad: - Ida-Eesti murded - kirjakeel
- Vanausulised
- Vene kaupmehed linnades
- Vene ametnikud (1721)
- Eestlased vene sõjaväes
- Venekeelne kirjandus 19. saj. II poolest
- Venekeelne kooliharidus
- Nõukogude okupatsioon
Uurijad: - Mari Must "Vene-Eesti suhete kajastumised murdesõnavaras" 1954
- Paul Ariste
- Seppet "Sõnasõel" 1983
- Loodus - kapsas, porgand, tatar, puravik, riisikas, sihvka, kiisu, suslik, kulu, prussakas, tarakan, naarits, soobel, uss
- Kalandus - noos, moiva, vobla, mutt
- Ehitus - kamorka, kirka, kraan, putka, sara, lobudik, trahter, vaksal, koiku, nari, pruss, truup, tökat
- Riietus - halatt, hõlst, kamass, kirsa, kombinesoon, kott, puhvaika, marli, pintsak, retuusid, trussikud
- Toit - kaerakiisel, pont.ik, rosolje, rupskid, bor?, uhhaa, morss, samagon
- Suits - plotski, mahorka, pabeross
- Nõud - kastrul, topka, mannerg, kopsik
- Liiklus - nuut, kantsik, piits, troika, tupik, relss, jaam
- Tööriistad - priimus, kabi, kirka, knopka
- Kaubandus - arssin, verst, puud, kopikas, rubla
- Sõjandus - kasakas, kasarmu, karauul, katelok, kiiver, munder, nekrut, pagun, polk, propusk, ranits, sinel, tankist, tentsik, utsitama, kavaler
- Muud - palakas, haltuura, parseldama, parisnik, siva, tolk, huligaan, tots, karmant?ik, pujään, kaup, maniakk, kitt, tuur, ladna, lohvka, prosta, (t)sutike
- Verbid - kaanima, kostitama, kruttima, kupeldama, praasitama
- Ühiskond - partorg, krai, timukas, rajoon, sputnik, türm, pops, artell
Peale 1940. aastat: - Sõjandus - katelok, snaiper, tankist
- Toit - batoon, kissell, plombiir, povidlo, saslõkk, uhhaa
- Rõivastus
- Teadus
Tagasi sisukorda Soome laenud hakkasid eesti kirjakeelde tulema 19. sajandi viimasel veerandil. Paljud neist on tuletuslaenud, mille tüved olid eesti keeles varem, uusi tüvesid on umbes 90. Enamiku soome laene on eesti keelde toonud mõni teadaolev isik ja laen on juba ülevõtmisel eesti keele sobivaks mugandatud. Näited: aare, sangar, harras, jenka, julm, jäik, sünge, tehas, uljas, vaist, vihja-, säili-, kuva-, haihtu- jne. |
